Rakvere Reaalkoolis toimus 19. veebruaril Eesti Vabariigi 108. aastapäevale pühendatud pidulik aktus.
Kuna Rakvere tähistab 2026. aastal oma esmamainimise 800. aastapäeva, jutustasime õpilastele Eestimaa kujunemise loo läbi Rakvere tuntud vaatamisväärsuste ja ajalooliste paikade.
Aeg on pidevas liikumises– muutuvad inimesed ja paigad, kuid olnud lood jäävad. Oluline on mäletada ja meenutada, sest just minevik annab meile juured, identiteedi ja jõu kujundada tulevikku.
Vahetekste esitasid Martha Kivivare, Johanna Valter, Herbert Hang ja Karl Henry Kutsar. Ni mõnigi aktusel osalenu sai Rakvere kohta teada palju uut ja huvitavad.
RRK koolipere silme ees rullus lahti Rakvere lugu. Läbi ajalooliste ja tänapäevaste piltide sai jälgida, kuidas meie kodulinn on ajas muutunud ja kasvanud. Aitäh, Ants Olev, et panid pildid elama!
2.a klassi õpilane Mark-Johannes Toost esitas Wimbergi luuletuse “Eesti Vabariigi sünnipäev” ning tema klassikaaslane Lisanna Nurgamaa laulis imeilusa Ülo Vinteri poolt loodud laulu “Kodulaul”. Aitäh, õpetaja Erika Bauer, et õpilasi juhendasid ja neile toeks olid!
1.a klassi õpilased esitasid pärimustantsude popurrii (“Käi ümber küla ringi”, “Karu tants”, Ristpulkade tants”). Juhendajad 1.a klassijuhataja Hanna Tulp ja huvijuht Sirli Vahula.
2.-4. klasside tütarlastekoori, poistekoori ja lastekoori esituses kõlas “Isamaa”, mille sõnad on kirjutanud Jaan Pehk ja muusika loonud Tauno Aints. Aitäh teile, muusikaõpetajad ja koorijuhid Liisi Klaos ning Elo Üleoja, et noorte hääled nõnda kaunilt kõlama panite!
RRK õpetajate ansambel esitas eestlastele teada ja tuntud Raimond Valgre laulu “Saaremaa valss”. Lavale astusid õpetajad ja klassijuhatajad Kadri Marksoo ja Rando Paas ning keerutasid laulu saatel valssi. Loodame, et tantsupisik nakatab ka RRK õpilasi.
RRK õpilane Dmitri Gluhankin esitas viiulil Arvo Pärdi loomingut. “Ukuaru valss” on ülimalt sobiv muusikapala 2026.aasta algusesse, sest Rakveres avati Ukuaru muusikamaja, mis on pühendatud maestro Arvo Pärdile. Klaveril saatis Dmitrit Elo Üleoja.
RRK õpetajate liikumisrühm Parandamatud tantsis Kõrsikute muusikale loodud Andre Laine tantsu “Tule ja jää”. Aitäh teile, õpetajad Sirle, Katrin, Karin, Hanna, Liis, Annika, Kadri ja Margit, panite hinge helisema!
Ajal on lugu, ja lugusid on veel palju rääkimata. Rakvere lugu on üks eriline peatükk Eestimaa suurest ajalooraamatust. Võid rännata mööda kaugeid maid, kuid kõige parem on olla kodus – tulla ja jääda, teades, et kunagiste lugude asemele sünnivad uued peatükid.
Rakvere Reaalkooli veebruarikuu aktus ei möödu ilma kahe traditsioonilise lauluta. Üks nendest on meie riigi hümn ja teine RRK õpetaja Tiina Kippeli poolt loodud laul “Virumaa laul”. Meile kõigile tuletati taaskord meelde, et Virumaa on meie enda hoida ja kaitsta. On Viru laste Virumaa see.
Oleme tänulikud Rakvere Raamatukogu direktorile Tiinale, Tarvanpää kunstilisele juhile Triinule ja Rakvere linnuse programmijuhile Taunole koostöö eest.
Direktor Martti Marksoo kõne:
Hea koolipere!
24. veebruaril, rahvakalendri järgi madisepäeval, möödub 108 aastat Eesti Vabariigi väljakuulutamisest.
See aasta on kindlasti eriline ka selle poolest, et tänavu möödub 800 aastat Rakvere esmamainimisest, mis oli aastal 1226. See oli aeg, mil meie kauged esivanemad sõdisid ristirüütlitega ja mida täna tunneme ajalooõpikutest muistse vabadusvõitluse ajana. Aga enne kui eestlased esimest korda päriselt vabaks said, kulus veel ligi 700 aastat. Selle aja jooksul on on meie maa ja rahvas pidanud läbi elama palju erinevaid sündmusi. Aegu on olnud nii väga raskeid kui ka helgemaid.
Täna läheme oma kodumaa sünnipäevale vastu olukorras, kus põhiteemadeks on endiselt Ukrainas aset leidev sõda ja idanaabri vaenulik suhtumine nii meisse kui meie naabritesse. Teie emade-isade ja vanaemade-vanaisade, onude-tädide peamiseks jututeemaks on suured elektriarved ja toidukaupade hinnatõus. Ehk peamiselt ainult muremõtted. Jah, me elame tõepoolest keerulisel ja äreval ajal. Aga kui me ainult kurdame ja negatiivset rõhutame, siis kas ja kuidas see muudab meie elu paremaks?
Katsuks need muremõtted kasvõi korraks kõrvale heita ja räägiks hoopis sellest mis meil hästi on. Täna ma tahaks tuua Teile mõned näited sellest, miks on Eestis hea elada.
Need on Eesti noorte mõtted. Meil on väike riik, kus igaüks loeb ja on oluline. Meie kõigi panus on märgatav. Ma olen siin tähtis hoidmaks seda kõike, näidates ise eeskuju. Meil on ikka veel natuke ruumi ja õhku ja seda puutumatust, mida rahvarikastest suurriikidest nii raske leida on. Meil on ikka veel palju võimalusi muuta elu Eestis paremaks, lahkemaks, hoolivamaks ja südamlikumaks, näidates ise eeskuju. Meil on kohti, mida teame vaid me ise ja ei keegi teine. Kohti, kuhu ei kostu ei linna ega sotsiaalmeedia müra ega kära. Kohti, kus võime rahus puhata ja lasta mõtetel lennata. Meil on rahvas, kes on üle elanud 50 aastat võõra võimu tekitatud kannatusi ja uuesti iseseisvuse välja võidelnud. Meil on ilusaim keel maailmas, neli aastaaega ning KAITSEvägi mitte sõjavägi. Meil on rikkusi, mida on raske laiali vedada ja mida ei saa meilt keegi ära võtta- need on meie teadmised, keel ja kultuur. Need kolm asja ongi taganud eesti rahva püsimise läbi sajandite, pannud aluse meie esmakordsele iseseisvumisele 1918. aastal ja taasiseseisvumisele 1991. aastal. Meil on võimalus püüda endale ise kala ja tuua kuusk ise jõuluks koju. Meil on puutumata loodus, mida saab tegelikult puudutada. Meil on inimesed, kellega ei pea rääkima juttu, mis tegelikult ei ole oluline. Meil on omad jutud ja oma jutustiil, mis on täpselt parajad. Meil on loodud võimalus olla aus. Ausa olemise tõttu ei pea enam tundma hirmu ega häbi. Võõra võimu all elades ei saanud olla iga kord aus. Meil on ainus riik, kus on eestikeelse hariduse kõik astmed. Meil on tegelikult siinsamas kõik olemas, mida teinekord mujalt otsimas käime. Meil on kõigil võimalus lühikese ajaga jõuda põlismetsa rüppe, kus endalt maha laadida ükskõik kui suur ülekohus või rumalus. Meil on oskus iseenda üle naerda. Meil on maailma kõige ilusam rahvuslipp ja ilusamat värvi rahvuslill.
Meil on Eesti üks ilusam, kiiremini arenev, turvalisem, väge täis 800- aastane kodulinn Rakvere, kus on hea kasvada ja koolis käia. Ja miks mitte, siin tulevikus ka oma pere luua.
Seda loetelu võiks veel pikalt jätkata. Sageli öeldakse, et parem on seal, kus meid ei ole. Ja sageli kulutame oma energiat liialt palju kurtmisele, mida meil ei ole, selle asemel, et tunda rõõmu nendest asjadest mis meil olemas on. Ja seda polegi nii vähe.
Ilusat kodumaa sünnipäeva meile kõigile!
24. veebruaril osalesid RRK õpilasesinduse ja juhtkonna liikmed Eesti riigi 108. aastapäeva tähistamisel Rakvere Vabadussõja ausamba juures. Asetasime Rakvere Reaalkooli nimel pärja ja süütasime küünla Eesti Vabadussõjas langenute mälestuseks.
